Incoterms tarnetingimustele pandi alus 1936. aastal Pariisis Rahvusvahelises Kaubanduskojas (International Chamber of Commerce - ICC). Icoterms 2010 kehtib alates 1. Jaanuarist 2011. Transpordis kasutatavate tarnetingimuste abil sätestatakse müüja ja ostja vahelised tarnekohustused ning kulude- ja riskide jaotus transpordi käigus.

Kõigi transpordiliikide puhul kehtivad:

EXW –Ex Works

Müüja on kauba tarninud, kui ta on andnud kauba ostja käsutusse oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas (s.o tehases, vabrikus,laos jne). Müüja ei pea kaupa ükskõik millisele koguvale veokile peale laadima ega ekspordiks tolliklaarima, kui selline tolliklaarimine on asjakohane.

FCA –Free Carrier

Müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba üle ostja poolt määratud vedajale eelnevalt nimetatud kohas või punktis. Sellest hetkest lähevad müüjalt ostjale üle kõik kaubaga seonduvad kulud ning kauba kadumise või kahjustamise risk.

CPT –Carriage Paid To

Müüja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani. Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud (mis ei ole kaetud veolepinguga) lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse. “Vedaja” tähendab iga isikut, kes veolepingu alusel sooritab või korraldab kauba veo raudteel, maanteel, merel, õhus, siseveel või nende veoviiside kombinatsioonina. Müüja oma tarnekohustuse täitnud siis, kui ta annab kauba üle vedajale valitud tarneklausliga määratletud viisil, mitte siis, kui kaup jõuab sihtkohta.

CIP –Carriage and Insurance Paid

Müüja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani ja kindlustab kauba veo ajaks ostja kasuks. Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud (mis ei ole kaetud veolepinguga) lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse. “Vedaja” tähendab iga isikut, kes veolepingu alusel sooritab või korraldab kauba veo raudteel, maanteel, merel, õhus, siseveel või nende veoviiside kombinatsioonina. Müüja oma tarnekohustuse täitnud siis, kui ta annab kauba üle vedajale valitud tarneklausliga määratletud viisil, mitte siis, kui kaup jõuab sihtkohta.

DAT –Delivered at Terminal

Müüja on kauba tarninud, kui saabuvalt veovahendilt mahalaaditud kaup on antud ostja käsutusse nimetatud terminalis nimetatud sihtsadamas või sihtkohas. “Terminal” tähendab ükskõik millist kaetud või katmata kohta, nagu kai, ladu, konteineriaed või auto-, raudtee- või õhuveo terminal. Müüja kannab kogu riski kauba kohaletoomisel ja mahalaadimisel nimetatud sadama või sihtkoha terminalis. Ka selle klausli puhul rõhutatakse täpse punkti määramise vajadust nimetatud sihtkoha piires, sest selle punktini kannab müüja kõiki kulusid ja riski. DAT on uus tarneklausel, mis asendab klassifikaatori eelmise versiooni (2000) tarneklauslit DEQ-i – tarnitud kailt.

DAP –Delivered at Place

Müüja on kauba tarninud, kui saabuval veovahendil mahalaadimiseks valmis kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. Müüja kannab kogu riski, mis kaasneb kauba kohaletoomisega nimetatud kohta. DAP on uus tarneklausel, mis on loodud klassifikaatori eelmise versiooni (2000) kolme tarneklausli (DAF, DES ja DDU) asemel.

DDP- Delivered Duty Paid

Müüja on kauba tarninud, kui impordi-tolliklaaritud ja saabuval veovahendil mahalaadimiseks valmis kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. Müüja kannab kogu riski ja kulud, mis kaasnevad kauba kohaletoomisel nimetatud kohta. Tal on lisaks kauba tolliklaarimisele ekspordil teha ka impordi-tolliklaarimine, maksta kõik ekspordi- ja impordimaksud ning korraldada kõik tolliformaalsused.

Ainult mere- ja sisemaa veekogude transpordil kehtivad:

FAS –Free Alongside Ship

Müüja on kauba tarninud, kui kaup on paigutatud nimetatud lastimissadamas ostja poolt määratud laeva kõrvale (nt kaile, pargasele). Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb üle, kui kaup on laeva kõrval, ja alates sellest hetkest kannab ostja ka kõik kulud.

FOB –Free On Board

Müüja on kauba tarninud, kui kaup on nimetatud lastimissadamas ostja poolt määratud laeva pardal või kui ta müüb edasi nii juba varem tarnitud kauba. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb üle, kui kaup on laeva pardal ja alates sellest hetkest kannab ostja ka kõiki kulusid.

CFR –Cost and Freight

Müüja on kauba tarninud, kui kaup on laeva pardal, või kui ta müüb edasi nii juba varem tarnitud kauba. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb ostjale üle, kui kaup on laeva pardal. Müüja peab sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtsadamasse ning tasuma selleks vajaliku prahiraha ja kulud. Müüja oma tarnekohustuse täitnud siis, kui ta annab kauba üle vedajale valitud tarneklausliga määratletud viisil, mitte siis, kui kaup jõuab sihtkohta.

CIF –Cost, Insurance and Freight

Müüja on kauba tarninud, kui kaup on laeva pardal, või kui ta müüb edasi nii juba varem tarnitud kauba. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb ostjale üle, kui kaup on laeva pardal. Müüja peab sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtsadamasse ja tasuma selleks vajaliku prahiraha ja kulud. Müüja oma tarnekohustuse täitnud siis, kui ta annab kauba üle vedajale valitud tarneklausliga määratletud viisil, mitte siis, kui kaup jõuab sihtkohta. Müüja sõlmib ka kindlustuslepingu katmaks veo ajal ostjal lasuvat kauba kadumise või kahjustamise riski.

Meretransport sisaldab rohkelt mõisteid, mis kõlavad kui multifilmikangelaste nimed ja nende tähendused kipuvad kauba saatjatele ja saajatele arusaamatuks jääma.

Alt leiad hulga mõisteid koos meie poolse lühiseletusega. Täiendame ja lisame uusi mõisteid jooksvalt.

Konteinerkaup – kaup on meretranspordiks laetud konteinerisse

Ro-RO kaup (roll on/roll off) –iseliikuva tehnik (autod, bussid, haagised, traktorid, konteinerveokid jne)

STO-RO kaup (storage/roll) – kaup veetaks laevale ratastel, aga laevas ladustatakse mujale

LO-LO kaup (lift on/lift off) – kaup laetakse laevale või laevalt maha vertikaaltõstega näiteks sadama kraanaga

RO-LO kaup – osad peale- ja mahalaadimised teostab iseliikuv tehnika oma ratastel liikudes, osad peale- ja mahalaadimised tehakse vertikaaltõstetega sadama kraanadega

Konossement – kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta

B/L (Bill of Lading) – dokument, mille väljastajal on kohustus teostada meretransport. Antud dokument tõestab õigust vastavalt kaubale. Ühtlasi on too dokument tõestus kauba vastuvõtmise kohta meretranspordiks.

FIOS (free in and out and stowed) – laevaliini meretranspordi hind, mis sisaladab meretransporti lähtesadamast sihtsadamani. Peale- ja mahalaadimise kulu on kauba saatja kanda

FILO (free in/liner out) – kauba pealelaadimine on kauba saatja kulul, kuid mahalaadimine on laevaliini kulul

LIFO (liner in/free out) – kauba pealelelaadimine on laevaliini kulu ja mahalaadimise kulu on saatja kanda

LILO (liner in/liner out) – nii kauba peale- kui ka mahalaadimine on laevaliini kulul

CY-CY (container yard) – viitab, et meretranspordi hinnapakkumine sisaldab kaupade laadimiste ja lossimiste teenust

DOOR to DOOR – uksest ukseni meretransport

CFS-CFS (container freight station) – tähendab meretransporti konteinerterminalist konteinerterminalini

THC (terminal handling charge) – terminalitasud

CAF (currency adjustment factor) – valuutariskide lisatasu

BAF (bunker adjustment factor) – kütusehinna lisatasu

LCL (less than containerlaod) – tähendab osakaupa. Kauba saatja on meretranspordiks broneerinud vaid osa konteinerist

FCL (full container load) – täiskonteiner. Kauba saatja on kauba meretranspordiks broneerinud kogu konteineri ruumi

Vedellast – toornafta, kütus, joogivesi jne

Kuivpuistlast – kivisüsi, teravili jne

Üld- ehk tükikaup – kaup on meretranspordiks pakendatud

Lahtine veos – puit, vedellast jne

MAF treiler – spetsiaalne platvormi laadne treiler, millega sadamasiseselt liigutatakse konteinereid ja muid kaupasid, millel puudub oma veerem

Kui meretranspordi tellimisel jääb mõni mõiste segaseks, küsi julgesti. Vastame hea meelega, sest meretransport on meie igapäevane töö.

The tables on this website are converted with the Div Table online tool. Please subscribe for an online HTML editor membership to stop adding promotional messages to your documents.

RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU

 

KONVENTSIOON

(CMR)

PREAMBULA

 

KONVENTSIOONIOSALISED,

TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi,

iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust,

LEPPISID KOKKU järgmises:

 

I peatükk

 

KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA

 

Artikkel l

 

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida

tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba

üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline,

olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest.

2. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tuleb sõiduki all mõista autot, autorongi, haagist ja

poolhaagist, nagu nad on määratletud 19. septembri 1949.a. Teeliikluse konventsiooni artiklis 4.

3. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse ka siis, kui ta kohaldamisalasse kuuluvaid vedusid

korraldavad riigid või valitsusasutused või organisatsioonid.

4. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata:

a) vedudele, millised sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega;

b)surnute vedudele;

c) korterisisustuse vedudele ümberkolimisel.

5.Konventsiooniosalised leppisid kokku mitte muuta käesoleva konventsiooni sätteid kahe

või mitme konventsiooniosalise erikokkulepetega, välja arvatud nende kohaldamisel piirivedule

või lubades kasutada oma territooriumil toimuvatel vedudel saatekirju, mis tõendavad kauba

käsutamisõigust.

 

Artikkel 2

 

1.Kui kaubaga sõidukit veetakse osal teekonnal meritsi, raudteel, siseveeteed mööda või õhu

teel sõidukilt kaupa ümber laadimata muudel, kui artikli 14 sätete kohaldamise juhtudel, siis

kohaldatakse käesolevat konventsiooni kogu veo kohta. Kui aga tõendatakse, et kaup on läinud

kaotsi, vigastatud või selle üleandmisega viivitati teise veeliigiga vedamisel ning selle põhjuseks

ei olnud autovedaja tegevus või hooletus, siis autovedaja vastutust ei määrata kindlaks mitte

käesoleva konventsiooniga, vaid selliselt, nagu määratakse kindlaks teise veoliigi vedaja

vastutus, kui saatja sõlminuks kaubaveolepingu teise veoliigi vedajaga vastavalt selle veoliigi

seaduse imperatiivsetele normidele kauba veo kohta. Kui aga sellised imperatiivsed normid

puuduvad, siis määratakse autovedaja vastutus kindlaks käesoleva konventsiooniga.

2.Kui autovedaja korraldab vedusid ka teise veeliigiga, siis määratakse ka tema vastutus

kindlaks käesoleva artikli punkti l kohaselt, nagu toiminuks autovedajana ja teise veoliigi

vedajana kaks eri isikud.

 

II peatükk

 

VEDAJA VASTUTUS TEISTE ISIKUTE EEST

 

Artikkel 3

 

Käesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja nii oma tegevuse ja hooletuse

eest kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse

ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud

kohustuste piires.

 

III peatükk

 

VEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE

 

Artikkel 4

 

Veoleping tõendatakse saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine, ebaõigsus või

kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva

konventsiooni sätteid.

 

Artikkel 5

 

1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka

vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on

lubatud saatekirja koostamise koha riigi seadustega. Saatekirja esimene eksemplar antakse

saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale.

2. Kui veetav kaup tuleb laadida mitmele sõidukile või seda on mitu liiki või see on jaotatud

saadetisteks, on saatjal ja vedajal õigus nõuda saatekirja koostamist iga kasutatava sõiduki või

kaubaliigi või kaubasaadetise kohta.

 

Artikkel 6

1. Saatekiri peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)saatekirja kuupäev ja ta koostamise koht;

b)saatja nimi ja aadress;

c) vedaja nimi ja aadress;

d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht;

e)saaja nimi ja aadress;

f) kauba üldkasutatav nimetus ja ta pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende

üldtunnustatud nimetus;

g) kaubakohtade arv, markeering ja numeratsioon;

h) kaubamass bruto või kaubahulga väljendus teistes mõõt-ühikutes;

i) veoga seotud maksud (veotasud, lisatasud, tollilõivud ja -maksud), samuti muud maksud,

mida võetakse lepingu sõlmimise hetkest kuni kauba üleandmiseni;

j) juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks;

k) osutus, et vedu korraldatakse käesoleva konventsiooni sätete kohaselt, olenemata mis tahes

klauslist.

2. Vajaduse korral peab saatekiri sisaldama järgmisi andmeid:

a) juhis, et ümberlaadimine on keelatud;

b)maksud, mida saatja peab tasuma;

c)kauba üleandmisel saada oleva summa suurus;

 

d) kauba avaldatud väärtus ja kohaletoimetamisel erilist huvi pakkuv summa;

e)saatja juhised vedajale kauba kindlustamiseks;

f) kokkulepitud veotähtaeg;

g)vedajale üleantud dokumentide loetelu.

3. Veolepingu pooled võivad saatekirja lisada mis tahes muid andmeid, mida nad peavad

vajalikuks.

 

Artikkel 7

 

1. Saatja vastutab kõigi kulude ja kahjude eest, mis vedajal tekivad:

a) artikli 6 punkti l alapunktides "b", "d", "e", "f", "g", "h" ja "j" nimetatud andmete

ebaõigsuse või puudulikkuse korral;

b) artikli 6 punktis 2 nimetatud andmete ebaõigsuse või puudulikkuse korral;

c) kõigi muude andmete või juhiste puhul, millised saatja on teatanud saatekirja

koostamiseks või sinna lülitamiseks.

2. Kui vedaja kannab saatja palvel saatekirja käesoleva artikli punktis l nimetatud andmeid,

siis tunnustatakse kuni vastupidise tõestamiseni, et ta on seda teinud saatja nimel.

3. Kui saatekiri ei sisalda artikli 6 punkti l alapunktis "k" ettenähtud juhiseid, siis vastutab

vedaja kõigi kulude, kaotsiminekute ja kahjude eest, mida kauba kasutamisõigusega isik võib

kanda sellise hooletuse tagajärjel.

 

Artikkel 8

l. Kauba vastuvõtmisel on vedaja kohustatud kontrollima:

a) saatekirjas kaubakohtade arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja

numeratsiooni;

b) kauba ja selle pakendi välist seisundit.

2. Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust kontrollida käesoleva artikli punkti alapunktis "a"

nimetatud kirjete õigsust, peab ta tegema saatekirjale põhjendatud märkused. Nii peab ta

põhjendama kõik tema poolt tehtud kauba ja pakendi välimust puudutavad märkused. Need

märkused ei ole kohustuslikud saatjale, kui ta selgelt väljendades ei ole viidanud sellele

saatekirjas.

3. Saatjal on õigus nõuda vedajalt kauba brutomassi või teistes mõõtühikutes väljendatud

hulga kontrollimist. Ta võib samuti nõuda kaubakohtade sisu kontrollimist. Vedaja võib nõuda

kontrolliga seotud kulude hüvitamist. Kontrollimise tulemused märgitakse saatekirja.

 

Artikkel 9

 

1. Saatekiri on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise

tõend prima facie.

2. Kui saatekiri ei sisalda vedaja erimärkusi, siis kuni teisiti tõendamiseni eeldatakse, et kaup

ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et

kaubakohtade arv, samuti nende markeering ja numeratsioon vastavad saatekirjas märgitule.

 

Artikkel 10

 

Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele ning seadmetele ja teistele

kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja

arvatud juhud, kui defekt oli silmanähtav või teada vedajale kauba vastuvõtmise hetkel ja ta ei

teinud selle kohta märkust.

 

Artikkel 11

 

1. Tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb enne kauba väljaandmist saajale, on saatja

 

kohustatud saatekirjale lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja käsutusse ja teatama

talle kõik vajalikud andmed.

2. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust ja täielikkust.

Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete

puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsustest, välja arvatud vedaja poolse ebaõige toimingu

või hooletuse korral.

3. Vedaja vastutab nagu agentki saatekirjas nimetatud ja selle juurde lisatud või ta käsutusse

antud dokumentide kaotamise või ebaõige kasutamise eest; temalt saadaolev hüvitussumma ei

tohi siiski ületada seda summat, mis kuuluks tasumisele kauba kaotamise korral.

 

Artikkel 12

 

1. Saatjal on õigus käsutada kaupa, iseäranis nõuda vedajalt veo katkestamist, kauba

ettenähtud üleandmisekoha muutmist või jätta kaup väljaandmata sellele saajale, kes on märgitud

saatekirjas.

2. Saatja kaotab selle õiguse hetkest, mil saatekirja teine eksemplar on üle antud saajale või

kui see teostab oma õigusi, mis on ette nähtud artikli 13 punktis l; sellest hetkest peab vedaja

juhinduma kauba saaja juhistest.

3. Kuid kauba käsutamise õigus kuulub saajale saatekirja koostamise hetkest, kui saatja on

teinud saatekirja sedalaadi juhise.

4. Kui saaja, teostades oma õigust käsutada kaupa, annab juhise anda kaup üle teisele isikule,

siis sellel isikul ei ole õigust määrata teisi saajaid.

5. Kauba käsutamise õigust teostatakse järgmisi sätteid täites:

a)saatja või käesoleva artikli punktis 3 näidatud juhul saaja, kes soovib teostada seda õigust,

peab esitama vedajale saatekirja esimese eksemplari, millesse peavad olema sisse kantud uued

juhised, samuti ka hüvitama vedajale kulud ja kahju, mis on tekkinud neid juhiseid täites;

b)neid juhiseid peab olema võimalik täita sel hetkel, kui neid saab isik, kes peab neid täitma;

ta ei tohi segada vedajaettevõtte tööd ega teha kahju teiste kaupade saatjatele või saajatele;

c) nimetatud juhised ei tohi mitte mingil juhul põhjustada saadetiste jaotamist.

6. Kui vedaja ei saa juhiseid täita punkti 5 alapunktis "b" nimetatud põhjusel, peab ta kohe

sellest teatama juhised andnud isikule.

7. Vedaja, kes ei täitnud talle käesoleva artikli sätete kohaselt antud juhiseid või täitis

juhiseid, nõudmata saatekirja esimese eksemplari esitamist, vastutab isiku ees, kellel on õigus

nõuda hüvitust sellega seoses tekkinud kulude ja kahju eest.

Artikkel 13

 

1. Kui kaup saabub üleandmiseks ettenähtud kohta, on saajal õigus nõuda talle saatekirja

teise eksemplari ja kauba üleandmist kviitungi vastu. Kui on tuvastatud kauba kaotsiminek või

kaup ei saabunud artiklis 19 ettenähtud aja möödumisel, võib saaja oma nimel esitada vedajale

nõude, mis põhinevad veolepingust tuleneval õigusel.

2. Saaja, kes teostab talle käesoleva artikli punktiga l antud õigusi, on kohustatud tasuma

saatekirjas märgitud maksed. Sellest tekkinud vaidluse korral ei ole vedaja kohustatud kaupa üle

andma enne, kui saaja on esitanud maksetagatise.

Artikkel 14

 

1. Kui veolepingut on saatekirjas märgitud tingimustel võimatu täita või see muutub

võimatuks enne kauba saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, on vedaja kohustatud küsima

juhiseid isikult, kel on õigus käsutada kaupa vastavalt artikli 12 sätetele.

2. Kui asjaolud lubavad vedu korraldada tingimustel, mis erinevad saatekirjas ettenähtutest,

 

ja kui vedaja ei suutnud mõistlikuks tähtajaks saada juhiseid isikult, kel on õigus käsutada kaupa

artikli 12 sätete kohaselt, siis peab vedaja võtma tarvitusele abinõud, mis näivad talle kõige

sobivamad kauba käsutamise õigusega isiku huvides.

Artikkel 15

 

1. Asjaolude ilmnemisel, mis takistavad kauba üleandmist pärast tema saabumist

üleandmiseks ettenähtud kohta, peab vedaja küsima juhiseid saatjalt. Kui saaja keeldub kaupa

vastu võtmast, siis saatjal on õigus käsutada kaupa, olenemata kohustusest nõuda saatekirja

esimese eksemplari esitamist.

2. Saaja, isegi kui ta keeldus kaupa vastu võtmast, võib ometi nõuda selle üleandmist

senikaua, kuni vedaja ei ole saanud saatjalt vastupidiseid juhiseid.

3. Kui takistus kauba üleandmisel tekib pärast seda, kui saaja talle artikli 12 punkti 3

kohaselt võimaldatud õigusele andis käsu kaup üle anda teisele isikule, siis käesoleva artikli

punkte l ja 2 kohaldatakse nii, nagu saaja olnuks saatja, aga see teine isik saaja.

 

Artikkel 16

 

1. Vedajal on õigus kulude hüvitamisele, mis on tekkinud juhiste küsimise või saadud juhiste

täitmisega, juhul kui need kulud ei osutu ta oma süül tehtuks.

2. Artikli 14 punktis l ja artiklis 15 nimetatud juhtudel võib vedaja kauba kohe maha laadida

isiku arvel, kellel on õigus kaupa käsutada ning pärast mahalaadimist loetakse vedu lõpetatuks.

Sel juhul hoiab vedaja kauba alal isikule, kellel on õigus kaupa käsutada. Kuid ta võib usaldada

kauba alalhoidmise kolmandale isikule ja sel juhul kannab ta vastutust nende kolmandate isikute

kaalutletud valiku eest. Saatekirjaga ettenähtud maksed ja kõik muud kulud kuuluvad tasumisele

väljaantava kauba vastu.

3. Vedaja võib kauba müüa, ootamata juhiseid isikult, kelle on õigus kaupa käsutada, kui

kaup on kiirestiriknev või seda nõuab kauba seisund või kui kauba alalhoiu kulud osutuksid

ebaproportsionaalseks kauba maksumusega. Vedaja võib muudel juhtudel samuti kauba müüa,

kui ta ei ole saanud kauba käsutamise õigusega isikult mõistliku tähtaja jooksul vastupidiseid

juhiseid, mille täitmist võib temalt mõistlikult nõuda.

4. Kauba müümise korral käesoleva artikli sätetekohaselt, tuleb sissetulek, millest on maha

arvatud üleantava kauba eest tasumisele kuuluvad kulud, anda kauba käsutamise õigusega

isikule. Kui kulud ületavad sissetuleku, siis on vedajal õigus saada temale kuuluv vahe.

5. Müügiprotseduurid määratakse kindlaks kauba asukoha riigi seaduste või tavadega.

 

IV peatükk

VEDAJA VASTUTUS

Artikkel 17

 

1. Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks

vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest.

2. Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega

viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja

juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus, kaubale omasest

defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

3. Vedaja ei vabane vastutusest veol käsutatava sõiduki defektsuse või sõiduki rendile

andnud isiku või tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige toimingu või hooletuse

tõttu.

4. Vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba

kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud järgmiste

asjaoludega:

 

a)tendita lahtise sõiduki kasutamine, kui see oli eraldi kokku lepitud ja märgitud saatekirjas;

b)pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita

veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud;

c)kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine või mahalaadimine saatja või saaja või

isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel;

d) mõningate kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või

osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, isemädanemise,

kokkukuivamise, normaalse kokkutõmbumise või parasiitide ja näriliste mõjul;

e) kaubakohtade markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või ebarahuldavus;

f) elusloomade vedu.

5. Kui vedaja käesoleva artikli kohaselt üldiselt ei vastuta asjaolude eest, mis

mõningatel juhtudel põhjustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitust üleandmisel, siis

ta vastutab ainult nendel juhtudel, kui asjaolud, mille eest ta vastutab käesoleva artikli kohasaelt,

soodustasid kaotsiminekut, vigastamist või viivitamist.

Artikkel 18

 

1. Selle tõestamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine

oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu, lasub vedajal.

2. Kui vedaja tõestab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotamine või vigastamine võis

olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et need

võisid toimuda selle tagajärjel. Nõude esitaja võib siiski tõestada, et kaotsiminek või vigastamine

ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg.

3. Seda eeldusi ei kohaldata artikli 17 punkti 4 alapunktis "a" toodud juhul, kui

puudujääk on tavalisest suurem või kui on kaotatud kaubakoht.

4. Kui kaupa veetakse sõidukiga, mis on eriliselt seadistatud kauba kaitsmiseks sooja,

külma, temperatuurimuutuse või õhuniiskuse mõjutuse eest, ei või vedaja viidata artikli 17 punkti

4 alapunktile "d", kui ta ei tõesta, et kõik seadmete valiku, korrashoidmise ja kasutamise abinõud,

mida ta oli kohustatud asjaolusid arvestades tarvusele võtma, olid tarvitusele võetud ja et ta

tegutses vastavalt erijuhistele.

5. Vedaja ei või viidata oma kasuks artikli 17 punkti 4 ala-punktile "f" ainult sel juhul,

kui ta ei tõesta, et kõik abinõud, mida ta oli kohustatud tarvitusele võtma, olid tarvitusele võetud

ja ta tegutses vastavalt talle antud erijuhistele.

Artikkel 19

 

Kui kaup ei olnud köhale toimetatud kooskõlastatud tähtajaks või kui kooskõlastatud tähtaja

puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti sõiduki osalist

peale laadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku

täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis

tunnistatakse, et kaup on köhale toimetatud viivitusega.

Artikkel 20

 

1. See tõsiasi, et kaupa ei toimetatud köhale kokkulepitud tähtaja möödumisel kolmekümne

päeva jooksul ja kui tähtaeg ei olnud kooskõlastatud, kuuekümne päeva jooksul, kauba

vastuvõtmise päevast arvates, on kauba kaotamine vaieldamatu ja isik, kellel on nõude õigus,

võib lugeda kauba kaotatuks.

2. Kauba käsutamise õigusega isik võib kaotsiläinud kauba eest hüvituse saamise korral

paluda kirjalikult talle kohe teatada, kui kaup leitakse hüvituse väljamaksmisele järgneva aasta

jooksul. Tema sellise nõude teadmiseks võtmine peab olema tõendatud kirjalikult.

 

3. Kolmekümne päeva jooksul pärast sellise teate saamist võib kauba käsutamise õigusega

isik nõuda, et kaup oleks talle üle antud saatekirjas näidatud võlgnevuste eest maksete

äratasumise vastu, samuti tema saadud hüvituse tagastamise vastu, maha arvates hüvituse

summasse lülitatud võimalikud kulud, kuid ilma õiguseta nõuda kahju hüvitamist

kohaletoimetamisega viivitamise eest, mis on ettenähtud artiklites 23 ja 26, kui viimane kuulub

kohaldamisele.

4. Punktis 2 nimetatud palve või punktis 3 ettenähtud kolmekümnepäeva jooksul antud

juhiste puudumise korral või sel juhul, kui kaup leiti alles aasta möödumisel hüvituse

väljamaksmise päevast arvates, on vedajal õigus käsutada leitud kaupa vastavalt kauba asukoha

riigi seadustele.

 

Artikkel 21

 

Kui kaup on saajale üle antud sisse nõudmata makse, mida vedaja pidi saajalt sisse nõudma

vastavalt veolepingu tingimustele, on vedaja kohustatud tasuma saatjale hüvitust summas, mis ei

ületa sellise makse summat saatja suhtes oma regressiõigust kahjustamata.

 

Artikkel 22

 

1. Kui saatja annab vedajale vedada ohtlikke kaupu, peab ta teatama talle täpselt nende

kaupade ohu laadi ja vajaduse korral rakendatavad ettevaatusabinõud. Kui need juhised ei ole

saatekirja märgitud, siis lasub saatjal või saajal kohustus tõendada igasugusel muul viisil, et

vedaja oli teadlik nimetatud kaupade veoga seotud ohu laadist.

2. Vedaja võib igal ajal ja köhas hüvitust saamata mahalaadida, hävitada või kahjutuks teha

kaubad, mille ohtlikkusest ta ei olnud käesoleva artikli punktis l nimetatud asjaoludel teadlik.

Pealegi vastutab saatja kõigist kaupade veoks andmisel ja veol tekkinud kulude ja kahju eest.

 

Artikkel 23

 

1. Kui vedaja on Vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba

täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus

määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise köhas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel.

2. Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis

jooksva turuhinna alusel või mõlema puudumise korral sama liiki ja omadustega kauba tavalise

maksumuse alusel.

3. Hüvituse suurus ei või siiski ületada 25 franki puudu oleva bruto kaalu kilogrammi eest.

Frangi all mõistetakse kuldfranki, mille kaal on 10/31 grammi kullaprooviga 0,900.

4. Peale selle kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja lõivud kogu kauba

kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid

kahjusid ei hüvitata.

5. Kohaletoimetamisega viivitamise korral, kui nõude avaldaja tõendab, et viivitus on

tekitanud kahju, on vedaja kohustatud hüvitama kahju, mis ei või ületada veomakse.

6. Suurema hüvituse võib vedaja nõuda vaid sel juhul, kui vastavalt artiklitele 24 ja-26 oli

avaldatud kauba maksumus või kohaletoimetamise erihuvi.

Artikkel 24

 

Saatja võib veomaksete lisandi põhjendatud tasumisel avaldada ja näidata saatekirjas kauba

maksumuse, mis ületab artikli 23 punktis 3 näidatud piiri ja sel juhul asendab avaldatud summa

selle piiri.

 

Artikkel 25

 

1. Kui kaup on vigastatud, tasub vedaja kauba väärtuse vähenemisele vastava summa, mis on

arvutatud vastavalt artikli 23 punktides l, 2 ja 4 kindlaksmääratud kauba maksumuse järgi.

2. Hüvituse suurus ei või siiski ületada:

 

a) kogu saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta kogu kauba

kaotsimineku puhul;

b) ainult osa saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta vigastatud

kauba osa kaotsimineku puhul.

 

Artikkel 26

 

1.Kui saatja tasub veomaksete kooskõlastatud lisandi, siis võib ta kindlaks määrata

kohaletoimetamise erihuvi summa kauba kaotsimineku, vigastamise ja kokkulepitud tähtajaks

kohaletoimetamisega viivitamise korral.

2.Kui on avaldatud kohaletoimetamise erihuvi, siis olenemata hüvitusest, mis on ette nähtud

artiklitega 23, 24 ja 25, võib nõuda tõendatud täiendava kahju hüvitamist avaldatud huvi summa

piirides.

 

Artikkel 27

 

1. Nõude avaldaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. Need

arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud,

siis hagi esitamise päevast arvates.

2. Kui andmed hüvituse arvutamiseks ei ole väljendatud hüvituse nõude esitamise riigi

valuutas, siis arvutatakse hüvitus sellesse valuutasse ümber hüvituse väljamaksmise päeva ja

köha jooksva kursi järgi.

 

Artikkel 28

 

l. Neil juhtudel, kui vastavalt seadusele võidakse esitada lepinguväline nõue seoses sellega,

et vedudel tekkinud kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine satub

käesoleva konventsiooni toime alla, siis võib vedaja toetuda konventsiooni sätetele, mis

välistavad tema vastutuse, või sätetele, mis määravad kindlaks tasumisele kuuluva hüvituse või

piiravad seda.

2. Kui kauba kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamisega lepingu väi

ise vastutuse nõue esitatakse ühele isikutest, kelle eest vedaja vastutab vastavalt artikli 3

tingimustele, siis see isik võib samuti toetuda käesoleva konventsiooni sätetele, mis välistavad

vedaja vastutuse, määravad kindlaks tasumisele kuuluva hüvituse või piiravad seda.

 

Artikkel 29

 

1. Vedajal ei ole õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või tema

vastutus piiratakse või millega kantakse tõendamiskoormus üle teisele poolele, kui kahju oli

tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittekohase täitmisega, mis

vastavalt asja läbivaatava kohtu kohaldatavale seadusele võrdsustatakse sihiliku õigusvastase

tegevusega.

2. Sama kehtib, kui õigusvastase teo on toime pannud või kohustusi mittekohaselt täitnud

vedaja agent või teenistuja või teine isik, kelle poole vedaja pöördub vedude korraldamiseks neile

agentidele, teenistujatele või teistele isikutele pandud kohustuste täitmise ajal. Sel juhul ei ole

neil agentidel, teenistujatel või teistel isikutel samuti õigust viidata oma isikliku vastutuse korral

käesoleva peatüki sätetele, mis on nimetatud punktis 1.

V peatükk

NÕUDED JA HAGID

Artikkel 30

 

1. Kui saaja võtab kauba vastu koos vedajaga kontrollimata nõuetekohaselt selle seisundit,

või ei tee kõige hiljemalt kauba vastuvõtmise hetkel vedajale avaldust kauba kaotsimineku või

vigastuse olemuse kohta juhul, kui kaotsiminek või vigastamine on silmanähtav, hiljemalt 7

päeva jooksul arvates kauba vastuvõtmise päevast, välja arvatud pühapäevad ja pühad; juhul kui

 

kaotsiminek või vigastamine ei olnud silmanähtav, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima

facie sellest, et ta sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatekirjas. Kui kaotsiminek või

vigastamine ei olnud silmanähtav tuleb avaldus teha kirjalikult.

2. Kui saaja ja vedaja olid kauba seisundit nõuetekohaselt kontrollinud, siis kontrolli

tulemustele vasturääkivad tõendid on lubatud vaid sel juhul, kui kaotsiminek või vigastamine on

silmanähtav ning saaja .on teinud vedajale nõuetekohase avalduse kirjalikult 7 päeva jooksul,

välja arvatud pühapäevad ja pühad.

3.Kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib põhjustada hüvituse tasumise ainult sel

juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul arvates kauba saaja käsutusse

üleandmise päevast.

4.Käesolevas artiklis ettenähtud tähtaegu arvutades ei arvata tähtaja sisse kauba

väljaandmise või kontrollimise või kauba saaja käsutusse üleandmise päeva.

5.Vedaja ja saaja peavad osutama teineteisele abi kõigi vajalike asjaolude uurimisel ja

kontrollimisel.

 

Artikkel 31

 

1. Kõigi käesoleva konventsiooni toime alla sattuvatest vedudest tekkinud vaidluste

korral võib hageja, peale poolte poolt kooskõlastatud konventsioonist osavõtvate maade kohtute,

pöörduda selle riigi kohtusse, mille territooriumil:

a) on kostjal alaline elukoht või on oma peakommertsettevõte või osakonna või agentuuri

asukoht;

b)asub kauba veoks vastuvõtmise koht või kauba üleandmiseks ettenähtud koht.

Teistesse kohtutesse pöörduda ei ole lubatud.

2. Kui käesoleva artikli punktis l nimetatud mingisuguses vaidluses on hagi läbivaatamisel

kohtus, kelle pädevusse selle punkti sätete põhjal asi kuulub, või kui niisuguse hagi suhtes oli see

kohus teinud otsuse, siis ühtede ja samade poolte uut hagi samal alusel ei ole lubatud esitada,

välja arvatud juhtumid, mil selle kohtu otsus, kuhu oli esitatud esimene hagi, ei kuulu täitmisele

maal, milles algatatakse uus arutamine.

3. Kui otsus käesoleva artikli punktis l nimetatud vaidluse kohta, mille on teinud ühe

konventsioonist osavõtva riigi kohus, kuulub täitmisele selles riigis, siis see otsus kuulub samuti

täitmisele mis tahes teistes konventsioonist osavõtvates riikides, kui vaid on täidetud selle riigi

ettekirjutatud formaalsused. Formaalsuste täitmine ei või põhjustada asja sisulist ümbervaatamist.

4. Käesoleva artikli punkti 3 sätteid kohaldatakse poolte juuresolekul ja tagaselja tehtud

otsuste ning kohtu leppetoimingute puhul, kuid ei kohaldata kui on tegemist eelnevalt täidetavate

otsuste või määrustega kahju hüvitamiseks lisaks kohtukuludele sellise kostja poolt, kelle hagi

jäeti täielikult või osaliselt rahuldamata.

5. Vedudest tulenevate nende hagide läbivaatamisel, mis kuuluvad käesoleva konventsiooni

toime alla, ei nõuta kohtukulude tagamise esildist konventsioonist osavõtvate riikide kodanike

poolt, kelle elukoht või kelle alaline asukoht on ühes nendest riikidest.

 

Artikkel 32

 

1. Käesoleva konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele

kehtestatakse üheaastane hagi aegumistähtaeg. Kuid tahtliku õigusvastase tegevuse või sellise

kohustuste mittekohase täitmise juhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu kohaldatavale

seadusele võrdsustatakse sihiliku õigusvastase tegevusega, kehtestatakse kolmeaastane hagi

aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja kulg algab:

a) kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise juhul kauba

üleandmise päevast arvates;

b) kogu kauba kaotsimineku juhul kolmekümnendal päeval pärast kokkulepitud tähtaja

 

möödumist või kui selles ei oldud kokkulepitud, siis kuuekümnendast päevast pärast vedaja poolt

veoks vastuvõtmist;

c) kõikidel muudel juhtudel - kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise

päevast arvates.

Päeva, millest algab hagi aegumistähtaja kulg, ei arvata hagi aegumistähtaja sisse.

2. Kirjaliku nõude esitamine peatab hagi aegumistähtaja kulgemise selle päevani, millal

vedaja kirjalikult lükkas nõude tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. Nõude osalise

õigeksvõtu korral hagi aegumistähtaeg uueneb üksnes selle nõudeosa suhtes, mis jääb

vaidlusaluseks. Pretensiooni või sellele vastuse saamise, samuti dokumentide tagastamise

tõenduskoormus lasub sellel poolel, kes viitab nendele faktidele. Hagi aegumistähtaja kulg ei

peatu samal alusel edasiste nõuete esitamise tõttu.

3. Käesoleva artikli punkti 2 sätteid järgides reguleeritakse hagi aegumistähtaja pikendamist

asja läbivaatava kohtu asukoha riigi seadusega. Sama seadusega reguleeritakse vaheaeg hagi

aegumistähtaja kulgemises.

4. Nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, ei või esitada vastuhagi või

vastuvaidluse korras.

 

Artikkel 33

 

Veoleping võib sisaldada artikli, milles tunnustatakse vahekohtu pädevust, kui artiklis

nähakse ette, et vahekohus peab kohaldama käesoleva konventsiooni sätteid.

 

VI peatükk

 

JÄRJESTIKKU MITME VEDAJA KORRALDATAVAID VEDUSID

 

PUUDUTAVAD SÄTTED

Artikkel 34

 

Kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel vedu korraldatavad järgemööda mitu

autovedajat, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja igaüks järgnevatest

vedajatest muutub seoses kauba saatekirja vastuvõtmisega veolepingust osavõtjaks saatekirjas

nimetatud tingimustel.

 

Artikkel 35

 

1. Vedaja, kes võtab kauba vastu oma eelvedajalt, annab sellele enda dateeritud ja

allakirjutatud kviitungi. Ta peab kirjutama oma nime ja aadressi saatekirja teisele eksemplarile.

Vajaduse korral teeb ta sellel eksemplaril, samuti ka tema antud kviitungil piirava tingimuse

analoogiliselt artikli 8 punktis 2 ettenähtuga.

2. Artikli 9 sätteid kohaldatakse järjestikku vedu korraldatavate vedajate vastastikustes

suhetes.

 

Artikkel 36

 

Välja arvatud juhud, kui asi puudutab hagi läbivaatamise staadiumil esitatud vastuhagi või -

vaidlust, mis käib sellelsamal veolepingul põhineva nõude kohta, võib kauba kaotsimineku,

vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamisega seotud hagid esitada ainult esimesele

vedajale, viimasele vedajale või vedajale, kes korraldas vedu sellel etapil, millel toimus kauba

kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise esilekutsunud sündmus; hagi

võib esitada ühteaegu mitmele vedajale.

 

Artikkel 37

 

Vedajal, kes vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele on tasunud kahju eest hüvitust, on

regressiõigus teistele veos osalenud vedajatele väljamakstud summale, selle protsentidele ja

nõudega seotud kuludele alljärgnevate sätete järgimise korral:

 

a) vedaja, kes oli süüdi kulude või kahju tekitamises, peab ainuisikuliselt kandma vastutust

hüvitamise eest, olenemata sellest, kas selle maksis välja tema ise või teine vedaja;

b) kui kulude või kahju tekitamises on süüdi kaks või mitu vedajat, peab igaüks neist välja

maksma summa, mis on võrdeline nendel lasuva vastutuse osaga; kui aga on võimatu seda osa

kindlaks määrata, kannab iga vedaja vastutust võrdeliselt tal saada oleva veotasu osaga;

c) kui pole võimalik kindlaks määrata, kes vedajatest kannab kulude või kahju eest vastutust,

siis jaotatakse hüvituse eest saadav summa kõigi vedajate vahel punktis "b" toodud

proportsioonides.

 

Artikkel 38

 

Kui üks vedaja on maksuvõimetu, jaotatakse temalt saada olev ja tema poolt väljamaksmata

hüvituse osa kõigi vedajate vahel võrdeliselt neil saada oleva veotasu osaga.

 

Artikkel 39

 

1. Vedajal, kellele vastavalt artiklitele 37 ja 39 esitati regressihagi, ei ole õigust vaidlustada

makse põhjendatust, mille on teinud regressihagi esitanud vedaja , kui hüvituse suurus on

kindlaks määratud kohtu otsusega pärast seda, kui vedajale, kellele esitati regressihagi, oli

nõuetekohaselt teada antud protsessist ja tal oli võimalus sellest osa võtta.

2.Regressihagi esitada sooviv vedaja võib esitada hagi pädevasse kohtusse riigis, milles ühel

vedudest osavõtjal on alaline elukoht või oma põhikommertsettevõte või osakond või agentuur,

mille vahendusel oli sõlmitud veoleping.

Regressihagi võib algatada ühes ja samas kohtus kõigi veos osalevate vedajate vastu.

3. Artikli 31 punktide 3 ja 4 sätteid kohaldatakse kohtuotsuse puhul, mis on tehtud artiklites

37 ja 38 nimetatud regressihagide osas.

4. Artikli 32 sätted kehtivad regressihagide suhtes, mida üks vedaja esitab teisele. Kuid hagi

aegumistähtaja kulg algab kohtu lõpliku otsuse tegemise päevast, millega määratakse kindlaks

käesoleva konventsiooni sätete kohaselt väljamaksmisele kuuluva hüvituse suurus, või sellise

otsuse puudumise korral hüvituse tegeliku väljamaksmise päevast.

 

Artikkel 40

 

Vedajatel on õigus sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tingimused erinevad artiklite 37 ja

38 sätetest.

 

VII peatükk

 

KONVENTSIOONILE VASTURÄÄKIVATE KOKKULEPETE KEHTETUS

 

Artikkel 41

 

1. Artikli 40 sätteid järgides on kehtetu igasugune kokkulepe, milles otse või kaudselt

lubatakse kõrvale kalduda käesoleva konventsiooni sätetest. Niisuguse kokkuleppe kehtetus ei

too endaga kaasa lepingu teiste tingimuste kehtetust.

2.Iseäranis tunnistatakse kehtetuks mis tahes artikkel, mille põhjal vedajal tekivad

soodustused kindlustuslepingu järgi või mis tahes analoogiline artikkel, samuti mis tahes artikkel,

mis kannab tõendamiskoormuse üle teisele poolele.

VIII peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

 

1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks või temaga ühinemiseks Euroopa

Majanduskomisjoni liikmeteks olevatele riikidele ja riikidele, kes on lubatud komisjoni tegevuses

 

osalema nõuandva häälega vastavalt selle komisjoni volituste punktile 8.

2. Riigid, kes on lubatud osalema teatavast Euroopa Majanduskomisjoni tegevusest vastavalt

tema volituste artiklile 11, võivad saada käesoleva konventsiooni osalisteks, ühinedes sellega

pärast jõustumist.

3. Konventsioon avatakse allakirjutamiseks kuni 31. augustini 1956.a. (kaasa arvatud). Pärast

seda kuupäeva on ta avatud temaga ühinemiseks.

4. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele.

5. Ratifitseerimine või ühinemine toimub ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule üleandmisega.

 

Artikkel 43

 

1. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis riiki artikli

42 punktis l nimetatuist annavad ratifitseerimiskirjad või dokumendid hoiule.

2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb temaga pärast seda,

kui viis riiki on andnud oma ratifitseerimiskirjad või ühinemisdokumendid hoiule, jõustub

käesolev konventsioon üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirja või

ühinemisdokumendi hoiule andmist.

 

Artikkel 44

 

1. Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

2. Denonssseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peasekretäri poolt denonsseerimisteate saamise päevast.

 

Artikkel 45

 

Kui pärast käesoleva konventsiooni jõustumist osutub, et konventsiooniosaliste arv on

denonsseerimise tagajärjel viiest väiksem, siis kaotab konventsioon jõu päevast, mil jõustub

viimane denonsseerimistest.

 

Artikkel 46

 

1. Iga riik võib ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi hoiule andmisel või igal ajal

hiljem teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega, et käesolev

konventsioon laieneb kogu või osale territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab.

Konventsioon laieneb territooriumile või teatises nimetatud territooriumile üheksakümne päeva

möödumisel pärast seda, kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on saanud

nimetatud teate või kui sel päeval konventsioon veel ei jõustu, siis jõustumise päevast.

2. Iga riik, kes tegi vastavalt eelmisele punktile avalduse käesoleva konventsiooni

kohaldamise laienemisest territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab, võib vastavalt artikli

44 sätetele konventsiooni denonsseerida nimetatud territooriumi suhtes.

 

Artikkel 47

 

Mis tahes kahe või mitme konventsiooniosalise vaidluse käesoleva konventsiooni

tõlgendamise või kohaldamise üle, mida konventsiooniosalised ei suuda lahendada läbirääkimiste

teel või teisiti, võib huvitatud konventsiooniosaliste palvel anda lahendada Rahvusvahelisele

Kohtule.

 

Artikkel 48

 

1.Iga konventsiooniosaline võib käesolevale konventsioonile allakirjutamisel või selle

ratifitseerimisel või sellega ühinemisel avaldada, et ta ei pea ennast seotuks konventsiooni

artikliga 47. Teised konventsiooniosalised ei ole seotud artikliga 47 kõikide

konventsiooniosaliste suhtes, kes tegid sellise klausli.

2.Iga konventsiooniosaline, kes tegi vastavalt punktile l klausli, võib igal hetkel võtta selle

 

tagasi, saates teate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

3. Mingisuguseid muid klausleid käesoleva konventsiooni juurde ei lubata teha.

 

Artikkel 49

 

1. Pärast käesoleva konventsiooni kolmeaastast kehtimist võib iga konventsiooniosaline

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatisega esitada palve käesoleva

konventsiooni läbivaatamise konverentsi kokkukutsumiseks. Peasekretär teatab sellest palvest

kõigile konventsiooniosalistele ja kutsub kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi, kui

pärast tema teadet nelja kuu jooksul vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest teatavad

talle, et nad on sellise palvega nõus.

2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, teatab peasekretär sellest

kõigile konventsiooniosalistele ja palub neid esitada kolme kuu jooksul ettepanekud, mille

läbivaatamine konverentsil näiks neile soovitavana. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi

avamist teatab peasekretär kõigile konventsiooniosalistele konverentsi päevakorra, samuti nende

ettepanekute teksti.

3. Vastavalt käesolevale artiklile kutsub peasekretär mis tahes konverentsile kõik artikli 42

punktis l nimetatud riigid, kes on konventsiooniosalised artikli 42 punkti 2 aluse

 

Artikkel 50

 

Peale artiklis 49 nimetatud teatiste teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär

artikli 42 punktis l nimetatud riikidele, samuti riikidele, kes on lepinguosalised artikli 42 punkti 2

alusel:

a)konventsiooni ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest vastavalt artiklile 42;

b)käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 43;

c)denonsseerimisest vastavalt artiklile 44;

d)käesoleva konventsiooni jõu kaotamisest vastavalt artiklile 45;

e)saadud teatistest vastavalt artiklile 46;

f) saadud avaldustes ja teatistest vastavalt artikli 48 punktidele l ja 2.

 

Artikkel 51

 

Pärast 31. augustit 1956.a. antakse käesoleva konventsiooni originaal hoiule Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt tõestatud ärakirjad igale

artikli 42 punktides l ja 2 nimetatud riigile.

SELLE TÕENDAMISEKS kujutasid allpool nimetatud, nõuetekohaselt volitatud esindajad

käesolevale konventsioonile alla.

Tehtud Genfis üheksteistkümnendal mail tuhande üheksasaja viiekümne kuuendal aastal ühes

eksemplaris, mille inglis-ja prantsuskeelne tekst on audentsed.

ALLAKIRJUTAMISPROTOKOLL

 

Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioonile allakirjutamise hetkel leppisid

nõuetekohaselt volitatud isikud kokku esitada alljärgnevad avaldused ja selgitused.

 

1. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi ja Põhja-

Iirimaa ning Iiri Vabariigi vaheliste vedude puhul.

 

2. Artikli l punkti 4 juurde:

Allakirjutanud kohustuvad korraldama läbirääkimisi ümberkolimisel sisustuse ja mööbli veo

lepingut reguleeriva konventsiooni ja kombineeritud vedu reguleeriva konventsiooni

sõlmimiseks.

SELLE TÕENDAMISEKS kujutasid allpool nimetatud, nõuetekohaselt volitatud esindajad

käesolevale protokollile alla.

 

Tehtud Genfis üheksateistkümnendal mail tuhande üheksasaja viiekümne kuuendal aastal

ühes eksemplaris, mille inglis-ja prantsuskeelne tekst on audentsed.

 

PROTOKOLL RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU

 

KONVENTSIOONI JUURDE

 

Tehtud Genfis 5. juulil 1978. aastal

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED

OLLES Genfis 19. mail 1956.a. allakirjutatud kaupade rahvusvahelise autoveolepingu

konventsiooni osalisteks

LEPPISID KOKKU ALLJÄRGNEVAS:

 

Artikkel 1

 

Käesolevas protokollis mõistetakse "konventsiooni" all "Kaupade rahvusvahelise autoveo

lepingu konventsiooni" (CMR).

 

Artikkel 2

Käesoleva konventsiooni artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

1) punkt 3 asendatakse järgmise tekstiga:

" 3. Kuid hüvituse suurus ei või ületada 8,33 arvestuslikku ühikut puudu oleva brutokaalu kg

eest."

2) Sama artikli lõppu on lisatud punktid 7, 8 ja 9:

" 7. Käesolevas konventsioonis nimetatud arveldusühikuks on Rahvusvahelise Valuutafondi

poolt kindlaksmääratud SDR- ühik. Käesoleva artikli punktis 3 nimetatud summa

konverteeritakse selle riigi rahvuslikku valuutasse, kelle kohus arutab kohtuasja, kohtuotsuse

tegemise päeval või poolte kokkuleppel kindlaksmääratud päeval kehtinud valuuta väärtuse

alusel. Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigi SDR ühikutes väljendatud rahvusliku valuuta

väärtus arvutatakse välja vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi enda operatsioonide ja tehingute

sooritamise päeval käsutatavale arvutamismeetodile. Selle riigi, kes ei ole Rahvusvahelise

Valuutafondi liige, SDR-ühikutes väljendatud rahvusliku valuuta väärtus arvutatakse välja selle

riigi poolt kindlaksmääratud meetoditega.

8. Kummati võib riik, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liige ja kelle rahvuslik seadus

ei luba kohaldada käesoleva artikli punkti 7 sätteid, CMR-i juurde kuuluva protokolli

ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal hiljem avaldada, et käesoleva artikli

punktis 3 ettenähtud vastutuse piir, mida kohaldatakse tema territooriumil, moodustab 25

rahaühikut. Käesolevas punktis nimetatud rahaühik vastab 10/31 grammile kullale prooviga

0,900. Käesolevas punktis nimetatud summa konventeerime rahvuslikku valuutasse toimub

huvitatud riigi rahvuslikule seaduse kohaselt.

9. Käesoleva artikli punkti 7 viimases lauses nimetatud väljaarvutamine ja punktis 8

nimetatud konverteerimine tuleb teha selliselt, et väljendada võimaluse korral riigi rahvuslikus

valuutas sama reaalne väärtus, mis on väljendatud käesoleva artikli punktis 3 arveldusühikutes.

CMR-i juurde kuuluva protokolli punktis 3 nimetatud dokumendi hoiule andmisel ja iga kord kui

käesoleva artikli punkti kohase väljaarvutamismeetodi või käesoleva artikli punkti 8 kohase

konverteerimise tulemusena saadud summa muutumise korral peab riik teatama sellest Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile."

 

LÕPPSÄTTED

Artikkel 3

 

1. Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks riikidele, kes kirjutasid alla

 

konventsioonile või ühinesid sellega ja kes on Euroopa Majanduskomisjoni liikmed või on

lubatud osa võtma komisjoni tegevusest konsultatiivstaatusega vastavalt selle komisjoni volituste

punktile 8.

2. Käesolev protokoll avatakse temaga ühinemiseks mis tahes käesoleva artikli punktis l

nimetatud riigile, kes on konventsiooniosaline.

3. Riigid, kes võivad osa võtta Euroopa Majanduskomisjoni teatud tegevusest vastavalt

tema volituste artiklile 11 ja kes on konventsiooniga ühinenud, võivad saada käesoleva protokolli

lepinguosalisteks ühinedes sellega pärast ta jõustumist.

4. Protokoll avatakse allakirjutamiseks Genfis 1. septembrist 1978.a. kuni 31. augustini

1979.a. (kaasa arvatud). Pärast seda kuupäeva on ta avatud temaga ühinemiseks.

5. Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele pärast seda, kui huvitatud riik ratifitseerib

konventsiooni või ühineb sellega.

6. Protokoll ratifitseeritakse või sellega ühinetakse vastava dokumendi hoiule andmisega

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

7. Iga ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti, mis on antud hoiule pärast käesolevas

protokollis tehtud muudatuse jõustumist kõigi lepinguosaliste suhtes või pärast selle muudatuse

jõustumist nõutud abinõude täitmist kõigi konventsiooniosaliste suhtes, käsitletakse kui

protokolli juurde kuuluvat koos temas tehtud muudatusega.

Artikkel 4

 

1. Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis käesoleva artikli

3 punktides l ja 2 nimetatud riiki annavad hoiule oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid.

2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib käesoleva protokolli või ühineb temaga pärast seda, kui

viis riiki annavad hoiule oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid, jõustub käesolev

protokoll üheksakümnendal päeval, arvates nende riikide ratifitseerimis- või

ühinemisdokumentide üleandmise päevast.

 

Artikkel 5

 

1. Iga konventsiooniosaline võib denonsseerida käesoleva protokolli teatades sellest

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

2. Denonssseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel arvates päevast, mil Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni peasekretär sai denonsseerimisteate.

3. Iga konventsiooniosaline, kes lakkab olemas käesoleva konventsiooni osaline,

samaaegselt lakkab olemast käesoleva protokolli osaline.

Artikkel 6

 

Kui pärast käesoleva protokolli jõustumist osutub konventsiooniosaliste arv on

denonsseerimise tagajärjel viiest väiksem, siis kaotab käesolev protokoll jõu sellest päevast, mil

jõustub viimane denonsseerimistest.

 

Artikkel 7

 

1.Iga riik võib oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiule andes või mis tahes hetkel

hiljem avaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatega, et käesolev

protokoll laieneb kogu või osale territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab ja mille suhtes

ta tegi avalduse vastavalt konventsiooni artiklile 46. Käesolevat protokolli hakatakse kohaldama

territooriumil või teates nimetatud territooriumil üheksakümnendal päeval pärast seda, kui

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on saanud nimetatud teate, või kui sel päeval

protokoll veel ei jõustu, siis tema jõustumise päevast.

2.Iga riik, kes tegi vastavalt eelmisele punktile avalduse käesoleva protokolli kohaldamiseks

territooriumile, mille välissidemete eest ta vastutab, võib eespool nimetatud artikli 5 kohaselt

denonsseerida protokolli eraldi nimetatud territooriumi suhtes.

 

Artikkel 8

 

Igasuguse vaidluse vähemalt kahe konventsiooniosalise vahel käesoleva protokolli

tõlgendamise või kohaldamise üle, mida konventsiooniosalised ei suuda lahendada

läbirääkimiste teel või teiste reguleerimisvahenditega, võib huvitatud konventsiooniosaliste

palvel anda lahendada Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 9

 

1.Iga konventsiooniosaline võib käesolevale protokollile allakirjutamise või selle

ratifitseerimise või sellega ühinemise hetkel teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

peasekretärile saadetud teatega, et ta ei pea ennast seotuks protokolli artikliga 8. Teised

konventsiooniosalised ei ole seotud artikliga 8 mis tahes konventsiooniosaliste suhtes, kes tegid

sellise avalduse.

2.Käesoleva artikli punktis l nimetatud avalduse võib tagasi võtta Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatega.

3. Muid klausleid käesolevasse protokolli ei lubata teha.

Artikkel 10

 

1. Pärast käesoleva protokolli kolmeaastast kehtimist võib iga konventsiooniosaline

pöörduda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poole palvega käesoleva protokolli

uuesti läbivaatamise konverentsi kokkukutsumiseks. Peasekretär teatab sellest palvest kõigile

konventsiooniosalistele ja kutsub kokku konverentsi protokolli uuesti läbivaatamiseks, kui nelja

kuu jooksul pärast tema teadet vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest teatavad talle oma

nõusolekust sellise konverentsi kokkukutsumiseks.

2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, siis peasekretär teatab

sellest kõigile konventsiooniosal istele ja pöördub nende poole palvega esitada talle kolme kuu

jooksul ettepanekud, mille läbivaatamine konverentsil näiks neile soovitav. Vähemalt kolm kuud

enne konverentsi avamist teatab peasekretär kõigile konventsiooniosalistele konverentsi

päevakorra, samuti nende ettepanekute teksti.

3. Peasekretär kutsub mis tahes konverentsile, mis tuleb kokku vastavalt käesolevale

artiklile, kõik artikli 3 punktides l ja 2 nimetatud riigid, samuti riigid, kes on

konventsiooniosalised käesoleva protokolli artikli 3 punkti 3 alusel.

 

Artikkel 11

 

Peale artiklis 10 ettenähtud teadete teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär

artikli 3 punktides l ja 2 nimetatud riikidele, samuti riikidele, kes on konventsiooniosalised artikli

3 punkti 3 alusel:

a)protokolli ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest vastavalt artiklile 3;

b)käesoleva protokolli jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 4;

c)saadud teadetest vastavalt artikli 2 punktile 2;

d)denonsseerimise jõustumisest vastavalt artiklile 5;

e)käesoleva protokolli jõu kaotamisest vastavalt artiklile 6;

f) saadud teadetest vastavalt artiklile 7;

g)saadud avaldustest ja teadetest vastavalt artikli 9 punktidele l ja 2.

 

Artikkel 12

 

Pärast 31. augustit 1979.a. antakse käesoleva protokolli originaal hoiule Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt tõestatud ärakirjad igale käesoleva

protokolli artikli 3 punktides l, 2 ja 3 nimetatud riigile.

Tehtud Genfis ühes eksemplaris viiendal juulil tuhande üheksasaja seitsmekümne

kaheksandal aastal inglise ja prantsuse keeles, kusjuures tekstid on audentsed.